EESTI BIODÜNAAMIKA ÜHING

BIODÜNAAMILINE - ENAM KUI MAHE

Terviklik, ökoloogiline, jätkusuutlik ja eetiline lähenemine põllumajandusele, aiandusele, toidule ja toitainetele.
Vanim mahepõllumajandusvorm, millest on alguse saanud ka tänapäevane mahe.
Viis, kuidas tervendada ja elustada maad ning
kasvatada inimestele parima võimaliku kvaliteediga toitu.

MTÜ Eesti Biodünaamika Ühing. Kontakt: biodunaamika@gmail.com
arvelduskonto EE23 2200 2210 1186 1282 (Swedbank)

Mahepõllumajandus ja biodünaamiline põllumajandus võrreldes tavapärase põllumajandusega.

Refereeritud: FiBL 2024 |No. 1787

Toome siinkohal ära ka biodünaamilise ja mahepõllumajanduse eripärad.

Valdkond	Mahepõllumajandus (Organic)	Biodünaamiline põllumajandus (Demeter)
Filosoofia	Keskendub keskkonnasõbralikule tootmisele, välistab sünteetilised väetised, pestitsiidid ja GMOd	Rudolf Steiner’i õpetustel põhinev holistiline maailmavaade, talu kui iseseisev ökosüsteem
Praktikad	Kompost, looduslikud väetised, bioloogiline kahjuritõrje	Lisaks kasutatakse biodünaamilisi preparaate (nt ravimtaimed, mineraalid, sõnnik), arvestatakse kuu ja planeetide rütme
Sertifitseerimine	EL mahemärgis (roheline leht), Bio Suisse “Bud/Knosp”	Demeteri sertifikaat – rahvusvaheliselt tunnustatud biodünaamiliste toodete märk
Talu käsitlus	Võib kasutada väliseid sisendeid (nt ostetud mahesööt)	Talu peab olema suletud süsteem, kus väetised ja sööt tulevad valdavalt oma majapidamisest
Eesmärk	Keskkonnasõbralik tootmine, tervislik toit, elurikkuse säilitamine	Lisaks eelnevale harmoonia looduse ja kosmiliste rütmidega, vaimne ja kultuuriline mõõde

Põllumehed ja teadlased algatasid 1978. aastal katse, et võrrelda mahepõllumajandust ja tavapõllumajandust, ning lõid selleks nn. DOK katse. Alates 1985. aastast lisandus ka puhtalt mineraalväetistega süsteem (M), mis esindab loomavaba farmi.

DOK nimetus tuleneb järgmistest sõnadest:

D (Dynamic / biodünaamiline) – tähistab biodünaamilist põllumajandust, mis järgib Demeteri põhimõtteid ja kasutab spetsiaalseid kompostipreparaate ning kosmilisi rütme arvestavat töökorraldust.

O (Organic / mahe‑orgaaniline) – tähistab mahepõllumajandust, mis järgib Bio Suisse juhiseid ja tugineb orgaanilisele väetamisele ning bioloogilistele tõrjevahenditele.

K (Konventionell / tavapärane) – tähendab tavapärast põllumajandust, kus kasutatakse mineraalväetisi ja sünteetilisi pestitsiide.

Katse viidi läbi Leimentali piirkonnas Baselist edelas, viljakatel lössmulda sisaldavatel aladel Ülem-Reini tasandiku kaguosas. Tegemist on maailma kõige kauem kestnud katsega, kus võrreldakse erinevaid põllumajanduse viljelussüsteeme. Viimase 45 aasta jooksul on seal läbi viidud kümneid projekte ning analüüsitud tuhandeid mulla- ja taimeproove. Selle tulemusena on avaldatud 130 teadusartiklit ning valminud arvukalt doktoritöid ja üliõpilaste lõputöid. Käesolev teabeleht esitab ja tõlgendab pikaajalise katse olulisemaid tulemusi.

Väetamine - Kasutatakse kahte väetamise intensiivsust: täisväetamine (1,4 loomühikut/ha) ja poolväetamine (0,7 LU). Maheviljeluses on toitainete tase (N, P, K) 40% madalam kui tavaviljeluses. Biodünaamilises süsteemis kasutatakse komposteeritud sõnnikut koos preparaatidega, mahe-orgaanilises lagundatud sõnnikut. Tavaviljelus tugineb Šveitsi väetamisjuhistele.

Taimekaitse – 1.aastal kasutati pestitsiide, mis tänapäeval on keelatud. Tavaviljeluses kulus keskmiselt 4 kg toimeainet hektari kohta aastas. Tänapäeval on kogused oluliselt väiksemad. Maheviljeluses kasutatakse vaskpreparaate kartuli lehemädaniku vastu ja bioloogilisi vahendeid kahjurite tõrjeks. Kokkuvõttes kasutatakse maheviljeluses 92% vähem pestitsiide kui tavaviljeluses.

Saagikus - Maheviljeluse saagid on pikaajaliselt stabiilsed. Keskmiselt on saagikus 15–20% madalam kui tavaviljeluses, kuid varieerub kultuuriti. Maheviljelus saavutab 85% tavasaagist, kuid vajab 50% vähem lisatavaid toitaineid ja energiat ning 92% vähem pestitsiide. See suurendab elurikkust, parandab mulla viljakust ja vähendab keskkonnakoormust.

Elurikkus (Indicators for biodiversity) - Herbitsiidide puudumine suurendab taimede mitmekesisust. Mahekatsetes oli kaks korda rohkem mardikaid, lühitiivalisi ja ämblikke kui tavaviljeluses. Mullamikroobide ja nematoodide mitmekesisus oli samuti suurem. Mügarbakterite ja mükoriisaseente sümbioos aitas taimede kasvule kaasa, eriti põuaperioodidel.

Kliimamõju - Biodünaamiline süsteem (D) seob mulda rohkem süsinikku ja eritab vähem dilämmastikoksiidi (N₂O). Kasvuhoonegaaside heide oli D-süsteemis 63% ja O-süsteemis 44% madalam kui tavaviljeluses. Katse tulemused näitavad, et maheviljelus võib olla kliimasõbralikum isegi väiksema saagikuse juures.

Mulla viljakus (Indicators for soil fertility) - Maheviljeluses säilib või suureneb huumusesisaldus (Humus content), samas kui tavaviljeluses langeb pH ja huumusesisaldus. Biodünaamilises süsteemis oli mikroobide aktiivsus (Quantity Microorganisms) ja fosfori mobiliseerimise võime 50% kõrgem kui tavaviljeluses. Kõik viljakuse näitajad, mulla aktiivsus (Soil activity) ja toitainete liikuvus (Nutrient mobilization) olid maheviljeluses paremad.