Biodünaamilised preparaadid

Tänapäeval üha kasvavat probleemi maa ülekoormamise ja muldade vaesumise tõttu püütakse tavapõllumajanduses lahendada kunstväetistega, mis muudavad aga pikemas plaanis asja veelgi hullemaks. Biodünaamilised preparaadid on sellele justkui vastukaaluks - neid kasutatakse mulla viljakust ja elu taastava „ravimina”. Preparaadid toetavad läbi mulla eelkõige taimede loomulikku arengut, parandades taimede võimet ise mullast vajalikke toitaineid omastada. 
Tegemist on kaheksa konkreetse preparaadiga, mis on valmistatud mineraalseid, taimseid ja loomseid komponente kasutades. Kuus kõnealusest kaheksast preparaadist on nn kompostipreparaadid ning neid kasutatakse komposti valmistamisel. Preparaatidega tehtud komposti kasutamisel suureneb taimede toitainete siduvuse võime ning vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Ülejäänud kaks preparaati on nn pritsimispreparaadid, mida veega tugevasti lahjendatuna põldudele või taimedele pritsitakse, et soodustada juurdumist, õitsemist ja viljumist.

 

Igal preparaadil on oma kindlad juhised, kuidas neid tuleb valmistada ning kus ja millal kasutada. Tegemist on niisiis väga spetsiifiliste preparaatidega, millest enamik on valmistusprotsessi käigus maa all fermenteerumise tagajärjel muutunud huumusesarnaseks (va räni- ja palderjani preparaat). Preparaatide kogused, mida kasutatakse, on kas väga väikesed (kompostipreparaadid) või suure hulga veega lahjendatud ehk dünamiseeritud (pritsimispreparaadid). Kui preparaate ei tarvitata kohe, säilitatakse neid jahedas pimedas ja kuivas kohas, sageli klaas-või savianumas turba sees maksimaalselt kolm aastat.

Sarve-sõnnikupreparaat (500) ehk huumuspreparaat on valmistatud komposteeritud lehmasõnnikust, mis sügisel lehma sarve panduna ja maasse kaevatuna on teinud läbi poole-aastase fermenteerimisprotsessi. Varakevadel pärast fermenteerimisprotsessi (sügis-talv) võetakse tahke huumuseline preparaat sarvest välja ning vahetult enne selle kasutamist segatakse väike osa sellest suures koguses vees. Segatakse tund aega, seejuures vette lehtrikujulist keerist tekitades ja vahel segamissuunda muutes. Muidu lõhnatuks muutunud huumuspreparaat omandab veega segamise käigus taas kerge, kuid mitte ebameeldiva lõhna. 50 g preparaadi kohta lisatakse u 20 l vett ning sellest kogusest jätkub u 1000-2000 m² maapinna pritsimiseks . Preparaati kasutatakse enne külvi, külvi ajal või kohe pärast külvi, et stimuleerida juure kasvu. Kohe pärast lahustamist, soovitavalt pärastlõunal ja pilvise ilmaga, pritsitakse huumuspreparaati suurte piiskadena mullale ning pärast pritsimist äestatakse või rehitsetakse mulda. Huumuspreparaat aitab taimedel juurduda ning arendada sügavaleulatuva ja tiheda juurestiku. Seda kasutatakse ka aianduses taimede ümberistutamisel (ka muul ajal, mitte ainult kevadel). Preparaadi juurdumist soodustav mõju on leidnud ka teaduslikku tõestust.

Joonis 1. Preparaat 500. Sõnnikuga täidetud sarved kaevatakse maa alla.

 


Sarve-ränipreparaat (501) on valmistatud peeneks jahvatatud mäekristallist või kvartsist (vt joonis 2), mis on samuti pool aastat (kevad-suvi) maa all lehmasarve sees seisnud. Välja kaevates kraabitakse peen valge puru sarvest välja ning säilitatakse kuivas ja valgusrikkas kohas kuni selle kasutamiseni, nt klaaspurgis päikese käes. Ka ränipreparaati lahjendatakse suures koguses vees vahetult enne kasutamist, u 1 gr preparaati 15-20 l vees, millest jagub 1000-2000 m² jaoks ning pritsitakse põllule või aiamaale. Vastupidiselt huumuspreparaadile kasutatakse ränipreparaati siis, kui taimed moodustavad rohelisi lehti ja varsi või juba õisi ja vilju. Sarv ränipreparaadiga kaevatakse maasse varakevadel ja võetakse välja sügisel (sõnnikupreparaat kaevatakse maasse sügisel ja kaevatakse välja kevadel), ent ränipreparaati kasutatakse taimede kasvuperioodil mitu korda, nii hiliskevadel, suvel kui sügisel. Preparaati pritsitakse taimede maapealsetele osadele, mitte maapinnale. Pritsitakse soovitavalt hommikul või ennelõunal päikesepaistelise ilmaga, kasutades pumpa või udutajat, et lahus võimalikult peenepiisalisena taime rohelistele osadele kanda.  Suurtes biodünaamilistes farmides kasutatakse pritsimiseks tavapõllumajanduses kasutatavaid mürgipritse eeldusel, et nendega pole varem keemilisi väetisi ega mürke pritsitud.

 

Joonis 2.  Ränipreparaadiga täidetud lehmasarv ja valmis preparaat.

 

 


Kompostipreparaadid (502-507)

Kompostipreparaadid valmistatakse harilikust raudrohust (Achillea millefolium), teekummelist (Matricaria chamomilla; sünonüümid Chamomilla recutita, Matricaria recutita), kõrvenõgesest (Urtica dioica), tamme (Quercus robur) koorest, võilillest (Taraxacum) ja harilikust palderjanist (Valeriana officinalis). Prepareerimisel teevad taimed läbi pika fermenteerumisprotsessi ning omandavad mullasarnase välimuse (va palderjani preparaat, mida ei kaevata maasse). Preparaatide valmistamiseks kasutatavad taimed on tuntud ravimtaimed ka rahvameditsiinis. Mitmeid preparaate valmistatakse looma organites, mis koos taimedega kindlaks perioodiks maa alla kaevatakse.  Valmis preparaadid pannakse väikeses koguses (u 1 tl igat preparaati 5m³ komposti kohta) kompostihunnikusse torgatud väikestesse aukudesse üksteisest eraldi täpse paigutusskeemi järgi (vt Joonis 3). Kompostipreparaatide funktsioon on komposti kõdunemisprotsessi suunamine, et tekiks võimalikult huumuse- ja toitaineterikas "elav" kompost. Seda võib võrrelda printsiibilt nt leiva juuretisega leivataigna hapendamisel. Teadusuuringud on näidanud, et preparaatide kasutamisel kasvab bakterite arv kompostihunnikus kuni 10-kordseks ning suureneb ka vihmausside arvukus. R. Steineri sõnul on aga bakterite ja vihmausside arvukus mitte põhiline väärtus, vaid pigem lihtsalt indikaator, et tegu on elujõudu täis ja kosmilisi jõude endasse talletatud kompostiga, mida taimedele andes muudame taimed tervemaks, tugevamaks ja iseseisvamaks.

 

Joonis 3. Preparaatide paigutuse variandid kompostihunnikusse

Raudrohupreparaat (502) . Hariliku raudrohu õied prepareeritakse hirve põies. Hirve peetakse biodünaamikas üheks kosmiliste jõudude vahendajaks, põit aga konserveerivat protsessi esindavaks organiks. Raudrohu õitega täidetud põis riputatakse suvel päikesepaistelisse kohta (vt joonis 4), kus see terve suve seisab ning kaevatakse siis sügisel maasse, kus sel kuni kevadeni fermenteeruda lastakse. Maas fermenteerumise tagajärjel looma organ kõduneb ning alles jääb mullasarnaseks muutunud tume raudrohust tekkinud mass - kasutusvalmis preparaat. Raudrohu preparaati hinnatakse kui kaaliumi, tina ja räni tasakaalustajat ning üleüldist taime tervise ja vastupidavuse parandajat (tegemist on vaid ühe loodusteadusliku suunaga oletusega mitmete teiste teooriate hulgas.) Raudrohu preparaati seostatakse biodünaamikas ka Veenuse planeedi kosmiliste mõjudega. 

Joonis 4. Raudrohu preparaat (502)

Kummelipreparaat (503). Teekummeli õied kuivatatakse ning prepareeritakse lehma sooles. Lehm on biodünaamilises mõistes „ainevahetuse loom”, kes on tugevalt seotud seedimisprotsessiga ning ka organi valik on tõenäoliselt seotud seedimisprotsessi esindamisega. Teekummel kui tuntud ravimtaim on seedimist soodustava toimega, mis on oletatavasti üks selle taime valiku põhjustest. Saadud „kummelivorst” (vt joonis 5) kaevatakse maa alla ja lastakse sel kogu talve fermenteeruda. Kevadeks meenutab maast välja võetav kummelist tekkinud mass mulda ning kummelipreparaat on valmis kasutamiseks. Kummelipreparaati hinnatakse kui tugeva ravitoimega preparaati, mis aitab komposteerumist häirivaid protsesse ära hoida ja taimi haigustele vastupidavamaks muuta (tegemist on jällegi vaid ühe teooriaga.) Kummelipreparaati seotakse biodünaamikas Merkuuri planeedi kosmiliste mõjudega. 

 

Joonis 5. Kummeli preparaat ehk preparaat 503

 

 



Kõrvenõgese preparaat (504). Kõrvenõgeseid korjatakse õitsemise ajal ning jälgitakse, et sekka saaksid nii isas- kui emastaimed. Kõrvenõgese preparaati valmistatakse ilma looma organita – taimed kaevatakse maasse eraldades need ümbritsevast mullast vähese sambla, savi või kangaga ning jäetakse sinna mullaga kaetult terveks aastaks. Järgmisel aastal kaevatakse välja nõgestest tekkinud tume pude materjal – valmis preparaat. Nõgesele omistatakse rauaga seotud protsesse reguleeriv toime (sarnaselt rahvameditsiinilisele kasutusele), mis aitab taimedel rauda õiges koguses omastada (rahvameditsiinis kasutatakse rauapuuduse korral). Nõgesepreparaati seostatakse biodünaamikas Marsi planeedi jõududega.


Tammekoore preparaat (505). Tammelt hööveldatud või kraabitud koor tehakse peeneks puruks ning prepareeritakse lehma või muu kodulooma (nt lamba või kitse) kolju õõnsuses (kus paiknes looma aju). Kolju pannakse piisavalt sügavale maa alla, et loomad seda üles ei kaevaks, soovitavalt kohta, kus on liikuvat põhjavett (nt oja). Preparaat fermenteerub koljus pool aastat ning kaevatakse välja kevadel. Valmis preparaat on tume ja pulbriline. Tammekoor kui tuntud ravim usutakse meditsiinilisele kasutusele sarnastel põhimõtetel toimivat ka komposti valmistamises ja hiljem taimedes, tugevdades nende immuunsust ja toimides ka kaltsiumi omastamise reguleerijana.  Looma kolju kasutamise põhjused on vaid oletatavad, arvatavasti on need seotud aju kui intelligentsi ja mõttejõudu sümboliseeriva organiga ning kolju paksu kestaga, mis seda ümbritseb ja sisaldab samuti kaltsiumi, nagu ka tamme koor. Tamme seostatakse biodünaamikas ka Kuu mõjutustega.

 

Joonis 6. Näide tammekoore preparaadiks kasutatavast kodulooma koljust.

 



Võilille preparaat (506). Kuivatatud võilille õied prepareeritakse lehma kõhukelmes (vt joonis 7), lastes sel pool aastat maa all fermenteeruda. Tulemuseks on kerge õhuline poolkõdunenud materjal. Nii taime kui loomaorgani valiku põhjus on üsna ebaselge, kuid arvatavasti seotud võilille rahvameditsiinis tuntud ravitoimetega. Võilillele omistatakse biodünaamikas seos Jupiteri planetaarsete mõjudega ning kompostipreparaadina aitavat võilille preparaat taimedel edaspidi erinevaid toitaineid ka kaugete vahemaade tagant ligi tõmmata ja omastada ning taimede immuunsust tugevdada.

 

Joonis 7. Võilille preparaat ehk preparaat 506. 

 



Palderjanipreparaat (507). Palderjanipreparaat on ainus biodünaamiline preparaat, mida ei kaevata maa sisse ning mis ei vaja pikka valmimisprotsessi. Seda valmistatakse värsketest palderjani õitest (vt joonis 8), pressides neist mahla ning lahustades seda suures hulgas vees (u 1 spl 20 l vees). Lahus pritsitakse üle kogu kompostihunniku. Palderjanil usutakse biodünaamikas olevat tasakaalustav toime, mis toetab kõikide teiste kompostipreparaatide toimimist, ning mis justkui moodustab kompostihunniku ümber kaitsva kihi, "naha". Palderjani seostatakse ka Saturni planetaarsete jõududega.

Joonis 8. Palderjani preparaat ehk preparaat 507. 

 

Kuna biodünaamilised preparaadid ja nende kasutusviis erinevad suuresti kõikides teistes põllumajandusviisides kasutatavatest meetmetest ja materjalidest, on preparaatide mõju palju uuritud. Põhjamaade Uurimisringi poolt läbi viidud laboratoorsete katsete tulemused on näidanud, et biodünaamiliste preparaatide kasutamisel on saagikus suurem ja kvaliteet parem. Arvatakse, et taimede arengut ei mõjuta mitte preparaatidest saadud toitained (mille kogus on selleks liiga väike), vaid pigem toimivad preparaadid hormoonide või katalüsaatorite sarnaselt. Miks kasutatakse preparaatide ettevalmistamisel loomade organeid? Vastuse otsimisel on nähtud seost looma organi ja selles prepareeritava taime vahel (nt lehma sool kui seedeorganis prepareeritakse seedimist soodustavate omadustega taim - kummel). On ka oletatud, et maa alla kaevamisel jätkab looma organ  teatud perioodil printsiibilt (mitte otseses tähenduses) oma loomuomast talitust, mõjutades organisse pandud taimi teatud kindlas suunas. Mineraalsete, taimsete kui loomsete komponentide kasutamine ja preparaatide käsitsi valmistamine inimese poolt läheb kokku ka biodünaamika filosoofilise ideega looduse tasanditest ja terviklikkusest (mineraal/füüsiline, taim/elus, loom/hingeline, inimene/vaimne), st ilma loomse komponendita jääks üks tasand puudu.

Joonis 9. Preparaatide seos taevakehadega.